Ilusalongi avamise nõuded Eestis: ruum, tervisetõend ja dokumendid

Lühivastus. Ilusalongi avamiseks ei ole Eestis vaja tegevusluba ega Terviseameti eelnevat kooskõlastust. Küll aga pead enne töö alustamist viima ruumi vastavusse hügieeni- ja ohutusnõuetega, saatma teenust vahetult osutavad töötajad tervisekontrolli ja hoidma alles nende tervisetõendid. Alates 1. märtsist 2026 lisandub eraldi nõue: iluteenindaja peab suutma dokumentidega tõendada oma teadmisi ja oskusi - hügieenist ja aseptikast kuni kasutatavate toodete tervisemõju ja kehapiirkonna anatoomiani.

Nõuete alus on 2025. aasta reform. 1. septembril 2025 jõustus uus rahvatervishoiu seadus, mis asendas 1995. aastast kehtinud rahvatervise seaduse, ja selle alusel andis sotsiaalminister 24. augustil 2025 välja määruse nr 41 "Nõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele" (Riigi Teataja akt 126082025010). See asendab vana, 2000. aastast pärit määrust nr 86 - ehk reeglid, mille järgi paljud salongid siiani töötasid, on ümber kirjutatud.

Allpool on praktiline ülevaade sellest, mida uus kord tegelikult tähendab salongi omanikule. Kõige täpsem ja alati värske allikas on Terviseameti ilu- ja isikuteenuste leht - artiklis viidatud info on seisuga juuli 2026. See artikkel on üldinfo, mitte õigusabi.

Keda nõuded puudutavad

Rahvatervishoiu seaduse § 19 lõige 1 loetleb ilu- ja isikuteenustena üsna laia ringi ja määrus nr 41 kehtestab neile nõuded:

• juuksuriteenus
• kosmeetikuteenus
• solaariumiteenus
• tätoveerimisteenus
• püsimeigiteenus
• keha augustamise teenus
• küünetehniku teenus
• ripsmetehniku teenus
• kulmutehniku teenus

Nõudeid peavad täitma nii juriidilised isikud kui ka FIE-d ning teenust vahetult osutavad inimesed ise. See tähendab, et üksinda kodusalongis töötav ripsmetehnik ei ole nõuetest vabastatud lihtsalt sellepärast, et tal ei ole töötajaid - iluteenindajana vastutab ta ise.

Määruse rakendusalasse ei kuulu esteetilised mittekirurgilised meditsiiniprotseduurid - need käivad tervishoiuteenuste reeglite järgi. Sellest piirist tuleb allpool eraldi juttu.

Luba ei ole vaja - ja MTR-teadet samuti mitte

Kõige levinum eksiarvamus: "ilusalongi avamiseks on vaja luba". Ei ole. Terviseamet ütleb otse: ilusalongi avamiseks ei pea olema Terviseameti luba ega kooskõlastust.

Teine, harvem eksiarvamus liigub vastassuunas: "aga majandustegevusteade tuleb ju MTR-i esitada". Ka see ei pea paika. Ilu- ja isikuteenused ei ole teate- ega loakohustusega tegevusalad - TTJA avaldatud teate- ja loakohustusega tegevusalade nimekirjas (ehitus, kaubandus, seadmetööd, meediateenused jne) ilusalongi tegevusala lihtsalt ei ole. Praktikas tähendab see: registreerid äriregistris ettevõtte või FIE, valid EMTAK-koodi ja võid nõuetele vastavas ruumis tööd alustada.

Majandustegevusteade tuleb esitada vaid siis, kui su tegevus läheb iluteenusest välja, näiteks:

• müüd desinfitseerimisvahendeid või muid biotsiide edasi teistele professionaalidele - see on hulgikaubandus ja eeldab majandustegevusteadet;
• osutad tervishoiuteenust (ravimassaaž, füsioteraapia, esteetiline meditsiin) - siis ei piisa teatest, vaid vaja on Terviseameti tegevusluba;
• müüd salongis alkoholi või tubakatooteid.

Registri pidaja TTJA kolib majandustegevusteateid ja tegevuslube senisest MTR-ist (mtr.ttja.ee) järk-järgult uude infosüsteemi Tarvik (tarvik.ttja.ee) - kui sul mõni ülalnimetatud kohustus tekib, vaata enne teate esitamist üle, kumb keskkond su tegevusala parasjagu teenindab.

Oluline põhimõte kogu süsteemis: riik ei tule sind enne avamist kontrollima. Vastutus nõuetele vastavuse eest on sinul juba esimesest tööpäevast. Kontroll tuleb hiljem ja tagantjärele.

Nõuded ruumile

Terviseamet toob salongiruumi kohta välja järgmised nõuded:

• Sobiv suurus ja plaanilahendus osutatava teenuse jaoks - üks ripsmetehniku tool ja täismahus juuksurisalong ei ole sama asi.
• Sooja ja külma vee varustus ning kanalisatsioon, sealhulgas tualett.
• Piisav ventilatsioon ja valgustus, lähtudes töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest.
• Ligipääsetavus: puudega inimesele tuleb tagada takistuseta liikumine ja hoone kasutamine ning asjakohase teabe kättesaadavus. Uue või ümberehitatava salongi puhul tuleb arvestada ehitisele kehtestatud erinõuetega.

Mida siin ei tasu internetist kokku otsida: liikvel on hulk konkreetseid numbreid (õhuvahetus liitrites sekundis ruutmeetri kohta, valgustustihedus luksides, solaariumi UV-piirmäär), mis pärinevad määruse eelnõu kajastustest, mitte vastuvõetud tekstist. Ära ehita nende järgi ümber - kui su projekt sõltub täpsest numbrist, küsi seda Terviseametist või loe määruse teksti Riigi Teatajast. Suurema ümberehituse puhul saab Terviseametilt taotleda ka terviseohutuse hinnangut.

Praktikas on ruumid ja sisekliima järelevalves üks peamisi komistuskive - sellest kohe allpool.

Tervisetõend iluteenindajale

Kellele: kõigile töötajatele, kes osutavad ilu- ja isikuteenuseid vahetult ehk puutuvad kliendiga kokku.

Alus: nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 - tervisekontroll tuleb läbida enne tööle asumist, mitte esimeste kuude jooksul.

Kui tihti uuesti: Terviseameti sõnastuse järgi oleneb korduskontrolli sagedus ettevõtte riskihinnangust. Ühtset fikseeritud intervalli ei ole - kui oled kuulnud "iga kahe aasta tagant", siis see ei ole kinnitatud reegel. Määra sagedus oma riskihinnangus ja pea sellest kinni.

Kust saab: kontroll algab tervisedeklaratsiooni täitmisest Terviseportaalis, edasi tuleb pereõe, perearsti või töötervishoiuarsti vastuvõtt.

Mis maksab: turuhinnad jäävad suurusjärku 40-50 eurot inimese kohta. See ei ole riiklik tariif, vaid teenusepakkuja hind, ja kõigub pakkujati.

Tervisetõend on üks neist asjadest, mis salongis vaikselt aegub. Hoia iga meistri tõend ja selle kehtivusaeg ühes kohas kirjas ning vaata need üle enne, kui Terviseamet küsib.

Teadmised ja oskused: uus nõue alates 1. märtsist 2026

See on uue määruse kõige olulisem uudis meistri jaoks isiklikult. Terviseameti lehel on nõude kehtivus kirjas otsesõnu: alates 01.03.2026 kehtivad nõuded iluteenindaja teadmistele ja oskustele. Ülejäänud määrus kehtib koos rahvatervishoiu seadusega juba 2025. aasta septembrist - teadmiste ja oskuste nõue sai pikema üleminekuaja just selleks, et tegutsevad meistrid jõuaksid tõendid korda ajada.

Iluteenindajal peavad olema tõendatud teadmised ja oskused kaheksas valdkonnas:

1. Hügieen ja nakkushaiguste ennetamine.
2. Nahahaigused ja muud terviseseisundid, mis võivad teenuse osutamist mõjutada või mille puhul teenust osutada ei tohi.
3. Aseptika ja antiseptika.
4. Töövahendite ja instrumentide riskipõhine puhastamine, desinfitseerimine ja steriliseerimine (dekontaminatsioon).
5. Isikukaitsevahendite kasutamine vastavalt teenuse iseloomule.
6. Kasutatavate toodete, ainete ja kemikaalide võimalik tervisemõju ning nende ohutu käsitsemine.
7. Vastava kehapiirkonna või organi anatoomia ja talitlus - küünetehnikul küüne ja käe, ripsmetehnikul silma piirkonna kohta.
8. Teenuse spetsiifilised näidustused ja vastunäidustused.

Solaariumiteenusele ja kosmeetikuteenusele on määruses lisaks omad täpsustused (näiteks peab kosmeetikuteenuse osutaja olema enne seadme kasutamist saanud vastava väljaõppe). Terviseamet on oma lehele pannud ka enesehindamise ankeedi, millega saab oma teadmisi nõuetega kõrvutada - see ei ole järelevalvekontroll.

Tõendamine käib dokumentidega: eelistatud on kehtiv kutsetunnistus, aga sobivad ka koolitustõendid, sertifikaadid või muud usaldusväärsed tõendusmaterjalid, paberil või elektrooniliselt. Eraldi kutsekvalifikatsiooni määrus ei nõua ega sea ka iga-aastase täiendkoolituse kohustust. Kui su meistrite koolitustõendid on praegu laiali WhatsAppis ja meilikastis, on nüüd õige hetk need kokku korjata - 1. märts 2026 on juba möödas ja järelevalve võib neid küsida.

Kui tihti reaalselt kontrollitakse: Terviseameti 2024. aasta numbrid

See ei ole teoreetiline risk. Terviseameti ametlik aastaülevaade "Ilu-, isiku- ja majutusteenuste terviseohutuse edendamine. 2024. aasta ülevaade" annab konkreetse pildi riskipõhisest järelevalvest.

2024. aastal kontrolliti 337 ilusalongi. Esmakontrollil ei vastanud nõuetele 195 salongi ehk 58%. Kõige sagedasem puudus oli hügieen - 118 salongis ehk 35% kõigist kontrollitutest. Puudusi tuvastati ka ruumides (42 salongi) ja sisekliimas (37 salongi).

Eraldi fookusteemad 2024. aastal:

Pöördumisi laekus valdkonnas 2024. aastal 286, neist 15 ametlikku kaebust - enamasti just hügieeni kohta.

Loe seda tabelit nii: ligi 60% küünetehnikutest ja üle poole ripsmetehnikutest ei vastanud esmakontrollil nõuetele. Kui su salong on keskmine, räägib statistika sinu kahjuks. Lohutuseks: Terviseameti ülevaate järgi likvideeriti tuvastatud puudused määratud tähtajaks ja menetlused lõpetati - esmakontrolli puudus ei ole veel trahv.

Mis juhtub, kui nõuded ei ole täidetud

Siin tasub kaks asja lahus hoida, sest internetis lähevad need pidevalt segamini.

Tavaline hügieeni-, ruumi- või dokumendipuudus ei ole väärtegu. Rahvatervishoiu seadus ei näe ilu- ja isikuteenuste nõuete rikkumise eest ette eraldi trahvikoosseisu. Terviseamet teeb järelevalvet (rahvatervishoiu seaduse § 32) ja sunnib nõudeid täitma korrakaitseseaduse vahenditega: ettekirjutus tähtajaga, selle täitmata jätmisel sunniraha, äärmisel juhul teenuse osutamise peatamine. Just nii lõppes enamik 2024. aasta kontrolle - ettekirjutus ja puuduste kõrvaldamine.

Väärteotrahv on olemas, aga kitsalt piiritletud. Rahvatervishoiu seaduse § 37 karistab ainult § 19 keeldude rikkumist: solaariumi- või tätoveerimisteenuse osutamist alaealisele ja sellist tätoveerimist, mille käigus süstitakse tinti silmamuna sisse.

• Füüsilisele isikule: kuni 250 trahviühikut.
• Juriidilisele isikule: kuni 80 000 eurot.

Trahviühiku suurus tõusis 1. jaanuarist 2025 neljalt eurolt kaheksale eurole, seega 250 trahviühikut teeb füüsilisele isikule kuni 2000 eurot. Väärtegude kohtuväline menetleja on seaduse § 38 järgi Terviseamet.

Praktiline järeldus: hügieenipuudus maksab sulle aega ja ettekirjutuse, aga alaealisele solaariumi müümine maksab ettevõttele kuni 80 000 eurot. Vanusekontroll ei ole formaalsus.

Iluteenus või tervishoiuteenus? Kus jookseb piir

Siin eksib palju alustajaid, sest vastus muudab korraga nii loa- kui ka maksukohustust.

• Tavaline lõõgastav massaaž (mida arst ei ole määranud) ei ole tervishoiuteenus. Massöör ei ole sel juhul tervishoiutöötaja, tegevusluba ei ole vaja ja teenus on käibemaksuga maksustatav.
• Ravimassaaž (arsti määratud või näidustatud) on tervishoiuteenus: nõuab Terviseameti tegevusluba ja on käibemaksust vabastatud.
• Füsioteraapia kuulub tervishoiuteenuste hulka - füsioterapeut on registreeritud tervishoiutöötaja ja tegevusluba on vajalik (vt Eesti Füsioterapeutide Liit).

Üldise kriteeriumi on sõnastanud Sotsiaalministeeriumi jurist Ants Nõmper ministeeriumi blogis: kui teenus eeldab arstiteadmisi ja selle võimalik mõju organismile on piisavalt intensiivne, et kaasa tuua meditsiinilisi tüsistusi, tuleb see kvalifitseerida tervishoiuteenuseks. Ja tervishoiuteenuse puhul kehtib täpselt see, mille puudumisest ülal juttu oli: tegevusluba on kohustuslik.

Uus rahvatervishoiu seadus andis Terviseametile esimest korda hoovad libameditsiini vastu - õiguse sekkuda otsese terviseriskiga teenuste ja toodete reklaami ning müüki. Lisaks keelab seadus esimest korda alla 18-aastastele solaariumi- ja tätoveerimisteenuse (sh silmamuna tätoveerimise) - kui su salong pakub kumbagi, on vanuse kontrollimine nüüd seadusest tulenev kohustus, mitte hea tava. Seaduse järgi võib teenusepakkuja selle keelu järgimiseks nõuda isikut tõendavat dokumenti.

Avamise kontroll-loend

Dokumentide osas väärib eraldi märkimist üks asi: täpseid kohustuslike päevikute vorme ega dokumentide säilitustähtaegu aastates ei tasu internetist otsida - neid ei ole avalikult ühemõtteliselt kirjas. Terviseamet kontrollib järelevalve käigus lisaks dokumentidele ka tegelikku töökorraldust, nii et praktiline reegel on lihtne: kõik, mille kohta sul on nõue, olgu ka kirjalikult jälgitav.

Kuidas seda salongis päriselt hallata

Enamik puudujääke ei teki teadmatusest, vaid tähelepanematusest: tervisetõend aegus, uus meister asus tööle enne tervisekontrolli, koolitustõend on kellegi telefonis. Sellepärast tasub see info hoida seal, kus sa niikuinii iga päev sees oled - töötaja kaardil broneerimissüsteemis, mitte eraldi Exceli failis, mida keegi ei ava.

Tervitas saad iga meistri kaardil hoida tema tervisetõendit ja selle kehtivusaega ning kutse- ja koolitustõendeid; auditilogi näitab, kes ja millal andmeid muutis - see on kasulik nii järelevalve kui ka GDPR-i mõttes. Kui alustad nullist, tasub lugeda ka meie juhendit veebibroneerimise seadistamisest ja broneerimistarkvara valikust.

Nõuded on üks pool salongi avamisest. Teine pool on see, et kalender oleks täis ja tühje toole ei jääks - selle kohta on meil eraldi juhend mitteilmumiste vähendamiseks.

Loo tasuta Tervita konto ja pane meistrite andmed, tõendid ja broneeringud ühte kohta juba täna.